Oi, nüüd saab nalja, teatas Jõgeva politseijaoskonna vaneminspektor Riin Tamm roolis istunud kolleegile Arsi Alaverele pärast videokaamera käivitamist. Nalja saigi, aga politseinike endi kulul.

Nad peatasid 24. juuli õhtul juba teist korda Rimmo Kaasiku (25) Škoda, et teha midagi üsna ebaharilikku: hakata vormistama noormehele uut protokolli rikkumise eest, mille viimane oli toime pannud paarkümmend minutit ja mitukümmend kilomeetrit varem.

Ta sõitis Tabiveres 30 km/h piirangualas kiirusega 56 km/h ega ole seda ka kunagi eitanud. See on muide sirge ja hõreda liiklusega teelõik, kus säärane kiirusepiirang mõjub paljude arvates järjekordse ülereguleerimisena.

Aga lubatud kiirust Kaasik ületas ja politseinikud vormistasid talle protokolli rikkumise kohta Tabiveres Tuuliku tänaval, ent siin peitubki konks – tegelikult pidas politsei mehe kinni hoopis Jaama teel. Tuuliku tänaval on piirkiirus erinevalt Jaama tee 30 kilomeetrist tunnis hoopis 50 kilomeetrit tunnis ja see asjaolu muutis protokollis sisaldunud lause kiiruse ületamisest mitte vähem kui 21 km/h automaatselt valeks.

Kaasik ise juhtiski politseinike tähelepanu tehtud veale. Kui protokollis on juba viga, siis olnuks mõistlik see lihtsalt tühistada ja olla edaspidi targem. Aga Tamm ja Alavere olid järjekindlad ning see viis nad järgmiste vigade sügavasse sohu.

Üha uued vead

Kaasik sõitis oma Škodaga edasi Jõgeva poole ja paarikümne kilomeetri pärast peatas sama politseibuss ta uuesti. Kõik järgnev on niisiis käsikaameraga üles filmitud. Videost võib näha, et suhtlus politseinike ja Kaasiku vahel on närviline ning vahepeal tõstab Alavere Kaasiku peale häält.

Alaverel oli täiesti kindel ja vääramatu soov teha Kaasikule uus protokoll; muu hulgas lausus ta, et eksimine on inimlik. Eelmise protokolli oli politseinik selleks ajaks juba tühistanud ja Alavere nõudis, et Kaasik annaks selle talle, ent mees keeldus. Kaasik keeldus ka uuele protokollile alla kirjutamast.

Augusti algul esitas Kaasik kohtuvälise menetleja tegevuse peale prefektuurile kaebuse, aga sellest hoolimata määras Jõgeva politseijaoskonna vanemliikluspolitseinik Sulev Jürgenson talle väärteo korras 120 eurot trahvi. Isegi selles väärteootsuses suutis politseinik teha tobeda vea – ehkki tänavanimi oli nüüd õigeks parandatud, öeldi põhjenduse ühes lauses, et lubatud sõidukiirus on sel teelõigul 50 kilomeetrit tunnis, ehkki Jaama teel võib sõita kiirusega kuni 30 kilomeetrit tunnis.

Jürgenson selgitas, et patrulltoimkond tühistas vigase väärteoprotokolli ja tutvustas juhile korrektset. Samuti väitis ta, et protokolli hilisem tutvustamine ei anna alust liiklusrikkumist tühistada. Aga Kaasik ei jätnud jonni ja kaebas prefektuuri kohtusse, mis leidis sootuks vastupidist: väärteoprotokolli võib küll teatud tingimustel muuta ja täiendada, kindlasti aga ei võimalda seadus vigade või eksimuste tõttu väärteoprotokolli tühistada ja uut vormistada. Seega pidanuks politsei lihtsalt väärteomenetluse lõpetama.

Samuti leidis kohus, et on rikutud mitut muudki menetlusnormi. Muu hulgas oli rikkumisi tõendite kogumisel, tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel ja väärteomenetluse läbiviimisel. Kohtunik ei pidanud vajalikuks kõiki vigu isegi põhjalikumalt käsitleda.

Juba ainuüksi teistkordne kinnipidamine mõjuva põhjuseta oli Kaasikut kohtus esindanud Reigo Kiisa sõnul viga. «Politseinike endi varasem eksimus ei saa olla piisav põhjus,» lausus ta.

Riigikohtu halduskolleegium on Kiisa sõnul selgitanud, et liiklusjärelevalve tegijal on õigus sõidukit peatada ja dokumente kontrollida juhul, kui tegu on liiklusalase õigusrikkumise või politseioperatsiooniga. Tõsi, juba esimeses protokollis märkisid politseinikud, et Kaasiku sõidukil puudusid ka algaja juhi vahtralehemärgid, aga see ei olnud teistkordse kinnipidamise põhjus.

Kiisk lisas, et politseinikud tegid ka kiiruskaamera mõõtmisprotokolli hiljem. «Nad lõid kohustusliku tõendi hiljem ja tagantjärele,» selgitas ta.

Iga hinna eest

Kogu selle totra loo peapõhjuseks oli niisiis politseinike põikpäisus, täpsemalt soov teha noorele mehele iga hinna eest protokoll ning määrata hiljem hoolimata kaebusest talle väärteo korras trahv. Üks viga viis sujuvalt järgmisteni. Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Taivo Rosi kinnitusel on tegu nende jaoks õpetliku juhtumiga.

Kui lugu jõudis kohtusse, raputas prefektuur endale juba tuhka pähe: nad tunnistasid, et politseiametnike eksimusi oli mitu, rikuti menetlusreegleid ja ületati viisakuse piire. «On äärmiselt kahetsusväärne patrulltoimkonna suhtumine ja käitumisviis menetlustoimingute läbiviimisel,» seisab patukahetsuses.

Rosi sõnul said kohtuotsuse endale põhjalikuks tutvumiseks ja järelduste tegemiseks ka Tamm ja Alavere. «Patrulltoimkonna vead on loo üks tahk, aga viga tehti ka meie kontoris hiljem väärteootsust tehes,» lausus ta.

Rosi sõnul on kahetsusväärne, et inimesele sõideti järele ja piirati täiendavate toimingutega tema vabadust. Ta lisas siiski, et nii Tamm kui ka Alavere on näidanud häid töötulemusi ja nendega pole varem sääraseid probleeme olnud. «Kahtlemata on nad teinud oma järeldused,» lisas vanemväärteomenetleja.

Kaasik aga küsib, kui sageli kirjutavad inimesed alla vigastele protokollidele. «Politseinik võib öelda, et tema eksimine on inimlik, ja vormistada uue protokolli,» lausus ta. «Aga miks ei võiks sel juhul olla ka minu eksimus inimlik? Selle asemel vormistatakse kohe väärteoprotokoll ja minu peale karjutakse.»

Kaasiku sõnul häiris ka see, et politseinikud filmisid teda nagu mingit suurt kurjategijat. «Küsisin politseinikelt esimesel kinnipidamisel ka seda, miks nad ei trahvi inimesi, kes sõidavad väga aeglaselt kiiretel teedel ja tekitavad liiklusohtlikke olukordi,» lisas ta.

Samuti tegi Kaasik märkuse politseinike oskamatuse kohta määrata trahvi tegemise asukohta. «Nad olid väga üleolevad, süüdistades mind samas ülbitsemises, mida ei olnud.»

Kaasik taotles juba 5. augustil politseinike suhtes ka distsiplinaarmenetluse alustamist, ent seni pole ta oma kaebusele vastust saanud.

Viide .

Probleem:

Kuivõrd tähtis on politseiametnike täpsus ning seaduse tundmine väärteoprotokolli vormistamisel?

Lahendus:

Õigeksmõistev kohtuotsus Tartu Maakohtult mitmete menetlusnormide oluliste rikkumiste alusel.