Halvasti korraldatud ühistu üldkoosolek võib viia kohtusse

Kord aastas toimuv korteriühistu üldkoosolek on ühistu aasta vaieldamatu tippsündmus, kuid paraku võib koosoleku valesti planeerimine endaga kaasa tuua halvimal juhul isegi kohtutee.

Eesti Korteriühistu Liidu juristidel on igapäevaselt käsil 60-90 juhtumit, kus ühistu liige on protestinud ühistu üldkoosoleku otsuste vastu ning harvad pole juhud, kus ühistuliikme kohtutee üldkoosoleku otsuste tühistamiseks on päädinud suisa riigikohtu otsustega. Seetõttu tuleb üldkoosoleku pidamisse suhtuda väga tõsiselt. Korteriühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul puutuvad nad iga päev kokku probleemidega, mille on põhjustanud näpuvead üldkoosoleku korraldamisel.

“Võtame näiteks kas või sellise esmapilgul tühise asja, nagu üldkoosoleku kokku kutsumine,” märkis Mardi. Vastavalt seadusele tuleb kokku kutsumise teade edastada seitse päeva enne üldkoosoleku algust. “Kuid siinkohal tuleb arvestada, et seitse päeva tuleb lugeda alates teate avaldamisest, mis tähendab, et sisuliselt tuleb teavitada vähemalt kaheksa päeva enne üldkoosoleku toimumist,” selgitas Mardi. Arvestada tuleb ka seda, et kui põhikirjas on ette nähtud pikem teatamisaeg, tuleb lähtuda sellest.

Kutsel tuleb ära märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning koosoleku päevakord. Seejuures võib iga ühistu ise põhikirjaga ette kirjutada kokku kutsumise täpsema korra.

Mardi sõnul tuleb nendesse esmapilgul vähetähtsatesse detailidesse suhtuda täie tõsidusega, kuna ühistu liikmel, kes pole päri üldkoosoleku otsustega, on üsna lihtne kolme kuu jooksul pärast koosoleku toimumist protseduuririkkumistele viidates otsused tühistada.

Eesti Korteriühistute Liidu Lõuna regiooni esinduse juhataja Dagmar Mattiisen ütles, et kuigi ka Lõuna-Eestis pöörduvad aeg-ajalt rahuolematud korteriomanikud üldkoosoleku otsuste tühistamiseks kohtu poole, juhtub seda siiski harva.

“Mina soovitan kutsuda kokku uus üldkoosolek, sest kohtutee on ettearvamatu ja kulukas,” märkis ta. Põhilised asjad, mille vastu Lõuna-Eestis eksitakse, on protseduurilised reeglid: enne üldkoosolekut ei peeta juhatuse koosolekut, ei vormistata korrektselt protokolli jne.

“Kõik taandub sellele, et kõik inimesed ei taha omanikud olla ja paljudel juhtudel valitakse ühistu juhatus põhimõttel, et peaasi, et mina ei peaks olema,” rääkis Mattiisen. “Sealjuures see probleem süveneb, kuna 1990ndatel ühistute ette asunud inimesed enam ei jaksa ning noored pole ühistu juhtimisest huvitatud.”

Päevakord kui koosoleku selgroog

Mardi sõnul tuleb väljakuulutatud üldkoosoleku päevakorrast jäigalt kinni pidada. Nii näiteks esindab Mardi praegu kohtus üht korteriühistut, kus korteriomanik vaidlustas mitu üldkoosolekul vastu võetud otsust, kuna antud punktid polnud eelnevalt päevakorras.

R.K Õigusbüroo juhatuse liige Reigo Kiisk selgitas, et küsimuse, mida ei olnud enne päevakorda lisatud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik liikmed. Teine võimalus on, et sellega on nõus vähemalt 9/10 osalevatest liikmetest, kui üldkoosolekul osaleb üle poole liikmeid ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat osalusnõuet. Päevakorra puhul tuleb arvestada ka seda, et üldkoosolekut ei koormataks tühiste probleemidega, mille lahendamine kuulub juhatuse pädevusse. Vastasel korral võivad väikesed teemad üldkoosoleku olulised küsimused n-ö ära tappa.

Kindlasti tuleks koosoleku pidamisel jääda ettenähtud aja piiridesse, sest vastasel juhul hakkavad inimesed koosolekult lahkuma. Kui olulised punktid on jäetud koosoleku lõppu, võib koosoleku juhataja avastada ebameeldiva üllatusena, et otsuse vastu võtmiseks vaja minevat hulka pole koos.

Kuna suurtes kortermajades võib juhatusel puududa ülevaade korterite omanikevahetustest, soovitab Mardi võtta enne üldkoosolekut kinnistusraamatust kehtiv kande ärakiri. See on vajalik, kuna teatud otsuste puhul on üldkoosolek otsustusvõimeline ainult siis, kui seal on esindatud 51 protsenti korteriomanikest.

Kiisk märkis, et üldkoosoleku korraldamise tüüpprobleem ongi korteriomanike osavõtmatus. “Minu soovitus oleks üldkoosolek muuta atraktiivsemaks, näiteks lisades päevakorda vähemalt ühe punkti, mis kõiki huvitab. Olgu selleks elamu renoveerimisplaanide arutamine või muu. Samuti võiks päevakorras olla punkt, mis lubab arutada ka muid küsimusi. Seega tasub eelnevalt uurida majarahva muresid ning nendest lähtuvalt päevakord paika panna,” soovitas ta.

Volikirja ei maksa kergekäeliselt teha

Korteriomanike huvipuudus võib aga neile üsna kalliks maksma minna, kuna seda võivad ära kasutada korteriomanikud, kes soovivad omi eesmärke ellu viia. Nimelt lubab seadus üldkoosolekul otsustada ka liikme esindajal, kellel on esindusõiguseks vaja lihtkirjalikku volikirja.

“Volikiri tasub teha usaldusväärsele isikule. Vastasel juhul kasutavad seda ära need, kellel on isiklik soov teatav otsus läbi suruda. Mängitakse üldkoosoleku tüüpilisusele ja rutiinsusele, kuhu isiklikult pole vaja kohale tulla, ning palutakse teha lihtkirjalik volikiri selleks, et need tüüpilised ja rutiinsed otsused saaks vastu võetud,” selgitas Kiisk.

Kuna üldkoosolekute pidamine nõuab head ettevalmistust ning kogemusi, pakub korteriühistute liit võimalust kutsuda üldkoosoleku korraldamist juhtima kogemustega ning kompetentne spetsialist. Teenus on sedavõrd populaarne, et liidu juristid ei jõua kõiki sooviavaldusi rahuldada ning eelistavad vastu tulla nendele ühistutele, mis on liidu liikmed. Mardi ütles, et möödunud aastal juhtis EKÜLi büroojuht üle 60 ühistu üldkoosolekut.

Üldkoosoleku juhtimise teenust ostetakse sisse eri põhjustel. Näiteks kui üldkoosolekul on arutusel mahukad, juriidilisi nüansse sisaldavad päevakorrapunktid nagu maja renoveerimislaenu võtmine, on vaja jagada rohkem infot. Samuti on paljude jaoks oluline, et koosolekut juhiks sõltumatu spetsialist.

Üldkoosoleku juhtimise teenus pole odav, kuid samas ka mitte ületamatult kulukas, jäädes 200-400 euro vahele. EKÜLi liikmed saavad 30protsendist hinnaalandust.

Viide originaalartiklile.
Foto: Andras Kralla


Probleem:

Kord aastas toimuv korteriühistu üldkoosolek on ühistu aasta vaieldamatu tippsündmus, kuid paraku võib koosoleku valesti planeerimine endaga kaasa tuua halvimal juhul isegi kohtutee.

Lahendus:

Üldkoosoleku korraldamisel ja -pidamisel tuleks selgeks teha seadusest tulenevad nõuded ning nendest juhindudest korrapäraselt üldkoosolek kokku kutsuda ning pidada.

Politsei sai oma põikpäisuse tõttu piinliku kohtukaotuse

Oi, nüüd saab nalja, teatas Jõgeva politseijaoskonna vaneminspektor Riin Tamm roolis istunud kolleegile Arsi Alaverele pärast videokaamera käivitamist. Nalja saigi, aga politseinike endi kulul.

Nad peatasid 24. juuli õhtul juba teist korda Rimmo Kaasiku (25) Škoda, et teha midagi üsna ebaharilikku: hakata vormistama noormehele uut protokolli rikkumise eest, mille viimane oli toime pannud paarkümmend minutit ja mitukümmend kilomeetrit varem.

Ta sõitis Tabiveres 30 km/h piirangualas kiirusega 56 km/h ega ole seda ka kunagi eitanud. See on muide sirge ja hõreda liiklusega teelõik, kus säärane kiirusepiirang mõjub paljude arvates järjekordse ülereguleerimisena.

Aga lubatud kiirust Kaasik ületas ja politseinikud vormistasid talle protokolli rikkumise kohta Tabiveres Tuuliku tänaval, ent siin peitubki konks – tegelikult pidas politsei mehe kinni hoopis Jaama teel. Tuuliku tänaval on piirkiirus erinevalt Jaama tee 30 kilomeetrist tunnis hoopis 50 kilomeetrit tunnis ja see asjaolu muutis protokollis sisaldunud lause kiiruse ületamisest mitte vähem kui 21 km/h automaatselt valeks.

Kaasik ise juhtiski politseinike tähelepanu tehtud veale. Kui protokollis on juba viga, siis olnuks mõistlik see lihtsalt tühistada ja olla edaspidi targem. Aga Tamm ja Alavere olid järjekindlad ning see viis nad järgmiste vigade sügavasse sohu.

Üha uued vead

Kaasik sõitis oma Škodaga edasi Jõgeva poole ja paarikümne kilomeetri pärast peatas sama politseibuss ta uuesti. Kõik järgnev on niisiis käsikaameraga üles filmitud. Videost võib näha, et suhtlus politseinike ja Kaasiku vahel on närviline ning vahepeal tõstab Alavere Kaasiku peale häält.

Alaverel oli täiesti kindel ja vääramatu soov teha Kaasikule uus protokoll; muu hulgas lausus ta, et eksimine on inimlik. Eelmise protokolli oli politseinik selleks ajaks juba tühistanud ja Alavere nõudis, et Kaasik annaks selle talle, ent mees keeldus. Kaasik keeldus ka uuele protokollile alla kirjutamast.

Augusti algul esitas Kaasik kohtuvälise menetleja tegevuse peale prefektuurile kaebuse, aga sellest hoolimata määras Jõgeva politseijaoskonna vanemliikluspolitseinik Sulev Jürgenson talle väärteo korras 120 eurot trahvi. Isegi selles väärteootsuses suutis politseinik teha tobeda vea – ehkki tänavanimi oli nüüd õigeks parandatud, öeldi põhjenduse ühes lauses, et lubatud sõidukiirus on sel teelõigul 50 kilomeetrit tunnis, ehkki Jaama teel võib sõita kiirusega kuni 30 kilomeetrit tunnis.

Jürgenson selgitas, et patrulltoimkond tühistas vigase väärteoprotokolli ja tutvustas juhile korrektset. Samuti väitis ta, et protokolli hilisem tutvustamine ei anna alust liiklusrikkumist tühistada. Aga Kaasik ei jätnud jonni ja kaebas prefektuuri kohtusse, mis leidis sootuks vastupidist: väärteoprotokolli võib küll teatud tingimustel muuta ja täiendada, kindlasti aga ei võimalda seadus vigade või eksimuste tõttu väärteoprotokolli tühistada ja uut vormistada. Seega pidanuks politsei lihtsalt väärteomenetluse lõpetama.

Samuti leidis kohus, et on rikutud mitut muudki menetlusnormi. Muu hulgas oli rikkumisi tõendite kogumisel, tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel ja väärteomenetluse läbiviimisel. Kohtunik ei pidanud vajalikuks kõiki vigu isegi põhjalikumalt käsitleda.

Juba ainuüksi teistkordne kinnipidamine mõjuva põhjuseta oli Kaasikut kohtus esindanud Reigo Kiisa sõnul viga. «Politseinike endi varasem eksimus ei saa olla piisav põhjus,» lausus ta.

Riigikohtu halduskolleegium on Kiisa sõnul selgitanud, et liiklusjärelevalve tegijal on õigus sõidukit peatada ja dokumente kontrollida juhul, kui tegu on liiklusalase õigusrikkumise või politseioperatsiooniga. Tõsi, juba esimeses protokollis märkisid politseinikud, et Kaasiku sõidukil puudusid ka algaja juhi vahtralehemärgid, aga see ei olnud teistkordse kinnipidamise põhjus.

Kiisk lisas, et politseinikud tegid ka kiiruskaamera mõõtmisprotokolli hiljem. «Nad lõid kohustusliku tõendi hiljem ja tagantjärele,» selgitas ta.

Iga hinna eest

Kogu selle totra loo peapõhjuseks oli niisiis politseinike põikpäisus, täpsemalt soov teha noorele mehele iga hinna eest protokoll ning määrata hiljem hoolimata kaebusest talle väärteo korras trahv. Üks viga viis sujuvalt järgmisteni. Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Taivo Rosi kinnitusel on tegu nende jaoks õpetliku juhtumiga.

Kui lugu jõudis kohtusse, raputas prefektuur endale juba tuhka pähe: nad tunnistasid, et politseiametnike eksimusi oli mitu, rikuti menetlusreegleid ja ületati viisakuse piire. «On äärmiselt kahetsusväärne patrulltoimkonna suhtumine ja käitumisviis menetlustoimingute läbiviimisel,» seisab patukahetsuses.

Rosi sõnul said kohtuotsuse endale põhjalikuks tutvumiseks ja järelduste tegemiseks ka Tamm ja Alavere. «Patrulltoimkonna vead on loo üks tahk, aga viga tehti ka meie kontoris hiljem väärteootsust tehes,» lausus ta.

Rosi sõnul on kahetsusväärne, et inimesele sõideti järele ja piirati täiendavate toimingutega tema vabadust. Ta lisas siiski, et nii Tamm kui ka Alavere on näidanud häid töötulemusi ja nendega pole varem sääraseid probleeme olnud. «Kahtlemata on nad teinud oma järeldused,» lisas vanemväärteomenetleja.

Kaasik aga küsib, kui sageli kirjutavad inimesed alla vigastele protokollidele. «Politseinik võib öelda, et tema eksimine on inimlik, ja vormistada uue protokolli,» lausus ta. «Aga miks ei võiks sel juhul olla ka minu eksimus inimlik? Selle asemel vormistatakse kohe väärteoprotokoll ja minu peale karjutakse.»

Kaasiku sõnul häiris ka see, et politseinikud filmisid teda nagu mingit suurt kurjategijat. «Küsisin politseinikelt esimesel kinnipidamisel ka seda, miks nad ei trahvi inimesi, kes sõidavad väga aeglaselt kiiretel teedel ja tekitavad liiklusohtlikke olukordi,» lisas ta.

Samuti tegi Kaasik märkuse politseinike oskamatuse kohta määrata trahvi tegemise asukohta. «Nad olid väga üleolevad, süüdistades mind samas ülbitsemises, mida ei olnud.»

Kaasik taotles juba 5. augustil politseinike suhtes ka distsiplinaarmenetluse alustamist, ent seni pole ta oma kaebusele vastust saanud.

Viide .


Probleem:

Kuivõrd tähtis on politseiametnike täpsus ning seaduse tundmine väärteoprotokolli vormistamisel?

Lahendus:

Õigeksmõistev kohtuotsus Tartu Maakohtult mitmete menetlusnormide oluliste rikkumiste alusel.

Järgmisel aastal tuleb liikluses ka pisirikkumiste eest välja käia sadu eurosid

Kas teadsite, et järgmisel aastal võib turvavööta sõitmine keskmiselt maksma minna 185 eurot ning kiiruse ületamise eest kuni 20 km/h viiks taskust trahvina keskmiselt 161 eurot?

Nende summade taga on valitsuse sellekevadine otsus, mille kohaselt tõstetakse väärteotrahvide päevamäärasid järgmisel aastal 2,5 korda ehk 4 eurolt 10 euroni. Valitsus põhjendas sedavõrd järsku tõusu vajadusega parandada seaduskuulekust.

Seega kirjutatigi riigieelarve projekti sisse muude tulude (nende alla käivad ka trahvid) kasv 8,7 protsendi ehk 12,8 miljoni euro võrra. Kuigi esmapilgul pole 12,8 miljonit eurot riigieelarve kontekstis teab mis suur summa, pole tegemist kaugeltki mitte peenrahaga. Võrdluseks: just sellise summa ulatuses kompenseeris riik tänavu eluasemelaenu intresside mahaarvamist.

Pingelisele eelarvele vihjab ka päevamäära sedavõrd järsk tõus. Valitus põhjendas seda asjaoluga, et viimati tõsteti trahvimäärasid kümme aastat tagasi.

Paraku oli 2005. aastal keskmine brutopalk 514 eurot, mis on praegusest keskmisest kuupalgast kaks korda madalam. Kui trahvi päevamäära suhe keskmisesse palka oleks sama nagu 2005 aastal, siis peaks keskmine palk olema järgmisel aastal Eestis 1286 eurot. Riigieelarve seletuskirja prognoosi kohaselt on aga 2016. aastal keskmine brutopalk 1096 eurot ja alles 2019. aastaks prognoosib rahandusministeerium 1297 euro suurust brutopalka.

R.K.Õigusbüroo juhatuse liige Reigo Kiisk ütles, et ühelt poolt võib trahviühiku suurenemisest aru saada, kuna kunagi kehtestatud trahviühiku suurus ei täida enam oma eesmärki.

“See aga ei tähenda seda, et väärteo eest vormistatud rahatrahv võiks olla suurem, kui mõne kuriteo eest määratud rahaline karistus,” ütles Kiisk, kelle hinnangul võiks ühe lahendusena olla rahatrahvi sidumine rikkuja igakuise sissetulekuga.

“Möödasõidunõuete rikkumise eest võib mootorsõidukijuhti karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, mis tähendab, et alates 1. jaanuarist 2016 võib sellise teo eest maksimaalseks karistuseks olla kuni 1000 euro suurune rahatrahv. Võrdlusena võiksin tuua 2. oktoobri 2015. aasta kohtuotsuse, kus isikut karistati kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahalise karistusega 120 päevamäära, s.o. 1200 eurot,” tõi Kiisk näite.

Kiisa sõnul pole ju süütegude võrreldavus proportsionaalselt tasakaalus. “Ühe puhul on tegemist kriminaalkaristusega, teise puhul väärteoga. Kriminaalkaristuse määrab kohtunik, väärteomenetluse puhul jäetakse kaalutlusõigus kohtuvälisele menetleja, kellel ei pruugi olla isegi õigusalast kõrgharidust. Siinkohal tekibki probleem proportsionaalsuses,” ütles ta.

Kui suureks trahvid lähevad?

Saamaks teada, kui suureks trahvid liikluses järgmisel aastal reaalselt lähevad, tuleks vaadata millised on praegu keskmised trahvimäärad.

Politsei- ja Piirivalveameti 2015. aasta üheksa esimese kuu statistika kohaselt olid liiklustrahvide keskmised määrad on järgmised:

§ 201 Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

223,61 € (lg 1)
588,36 € (lg 2 korduv rikkumine)

§ 224. Sõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades

258,68 € (lg 1 alkoholisisaldus 1 grammis veres 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10–0,24 milligrammi)
689,77 € (lg 2 alkoholisisaldus 1 grammis veres 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25–0,74 milligrammi)

§ 227. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine

64,58 € (lg 1 suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h)
139,65 € (lg 2 suurima sõidukiiruse ületamine kuni 21-40 km/h)
442,62 € (lg 3 suurima sõidukiiruse ületamine kuni 41-60 km/h)
825,18 € (lg 4 suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 km/h)

§ 239. Turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine

73,88 € (lg 1)
194,54 € (lg 2 varem sama teo eest karistatud)

§ 259. Jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumine

18,73 € (lg 1)
100,35 € (lg 2 toime pandud joobeseisundis, tekitatud inimesele tervisekahjustus, tekitatud varaline kahju või liiklusoht)

Seega, kui korrutada need summad 2,5, saab aimu, kui suured summad tuleb järgmisel aastal liiklusrikkumiste eest välja käia.

Viide originaalartiklile.


Probleem:

Kuidas mõjutab ja mida muudab trahviühiku 2,5 kordne suurendamine?

Lahendus:

Trahviühiku sedavõrd suur muutmine võib muutuda ebaproportsionaalselt suureks võrreldes kriminaalkaristusetega.

Internetis kaupade müümisest saadud tulu maksustamine

Internetis eraisiku kaupade müümisest saadud tulu maksustamisel omab tähtsust, mis on selle tegevuse eesmärk ning põhjus.

Ettevõtluseks loetakse kaupade müüki, kui müügitegevusega tegeletakse vaheltkasu saamise eesmärgil. Ettevõtluse puhul vastab müügitegevus äritegevuse tunnustele (nt kasumi taotlemine, majanduslik iseseisvus, tegevuse plaanipärasus ja järjepidevus). Samuti viitab ettevõtlusele, kui müüjale langevad kaubanduslikust tegevusest tulenevad riskid ja kohustused, kuna majandustegevusega kaasnevate riskide kandmine on üks ettevõtluse tunnuseid. Ettevõtlus on ka kaupade reklaamimine laiemale isikute ringile ja vahendustasu saamine teiste isikute ostudelt.

Kui isik tegeleb kaupade müügiga ettevõtluse raames, peab ta olema kantud äriregistrisse. Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) võib kaubandustegevusega seotud kulud ettevõtlustulust maha arvata ning saadud kasum maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga ning kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud isiku puhul ka kohustusliku kogumispensioni maksega. Ettevõtlustulu tuleb deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E. Saadud ettevõtlustulu tuleb vormil E deklareerida ka siis, kui kaupleja pole äriregistrisse kantud. Ettevõtlustulu saanud isik, kes ei ole registreeritud, võib ettevõtlustulust maha arvata ainult kauba dokumentaalselt tõendatud soetamismaksumuse ning ostu- ja müügiga seotud tehingukulud, muid kulusid registreerimata isik arvesse võtta ei saa.

Olukorras, kui eraisikule on esemete müük juhuslik tegevus ning tegevus ei vasta ettevõtluse tunnustele, siis on kaupade müügist saadud tulu maksustamisel käsitletav kui vara võõrandamisest saadud tulu. Selline tulu tuleb deklareerida tuludeklaratsiooni vormi A alajaotuses 6.3, muu vara võõrandamine. Maksustatakse saadud kasu, st ostu- ja müügihinna vahe, mida on vähendatud ostu- ja müügiga seotud tehingukuludega. Kui eraisik saab teiste isikute ostude eest vahendustasu, siis selline tulu tuleb deklareerida tuludeklaratsiooni vormi A alajaotuses 7.1, muu tulu, kui selline tegevus on juhuslik ning pole tegemist pideva sissetulekuallikaga. Vara võõrandamisest saadud tulu ja muu tulu maksustatakse ainult tulumaksuga.

Kui kaup on ostetud oma tarbeks ning pärast kasutamist müüakse edasi, siis on see käsitletav isiklikus tarbimises oleva kauba müügina. Üldjuhul ei ole sel juhul tegemist uue, kasutamata või originaalpakendis oleva kaubaga, vaid kasutatud kaubaga, mille kogused ei ole suured. Näiteks võib isiklikus tarbimises olevaks kaubaks lugeda ka oma lapsele ostetud, kuid lapse kasvades talle väikeseks jäänud riideesemeid. Isiklikus tarbimises olnud kauba müügist saadud tulu tulumaksuga ei maksustata ning sellist tulu ei pea deklareerima. Maksuvabastust ei saa rakendada aga näiteks juhul, kui ostetud kaup enda tarbeks ei sobinud ning see müüakse uuena juurdehindlusega edasi. Sellisel juhul tuleb vaadata, kas tegemist on ettevõtlusega või vara võõrandamisest saadava tuluga.

Näide 1
Eraisik soetab kolmandast riigist (Hiina) kaupa, lisab kaupade ostuhinnale 20% juurdehindlust ja müüb kaubad Eestis läbi Facebookis loodud grupi/lehekülje maha. Isiku tegevus viitab ettevõtlusele näiteks juhtudel, kui:

– eraisik soetab järjepidevalt kaupa ja müüb need juurdehindlusega maha,
– eraisik soetab kaupa järjepidevalt, kasutab neid paar päeva, müüb kasutatud kauba juurdehindlusega maha.

Näide 2
Eraisik kogub kokku kaupade tellimussoovid ja raha. Kaupade Eestisse saatmise postikulu jagatakse kõigi tellijate vahel võrdselt.

Kui eraisik teeb kõigi eest tellimused ilma vahendustasu võtmata, siis maksustamist ei ole. Kui aga eraisik võtab klientidelt tellimussoovide vahendamise eest vahendustasu, siis tulenevalt tegevuse eesmärgist ja järjepidevusest tuleb vahendustasu deklareerida, kas tuludeklaratsiooni vormil A alajaotuses 7.1, muu tulu, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud või vormil E, kui ettevõtlustulu.

Viide originaalartiklile.


Probleem:

Kuna ja millisel juhul tuleb internetis kaupade müümisest saadud tulu deklareerida ja millal muutub see maksustatavaks?

Lahendus:

Maksustamine oleneb isiku eesmärgist – kas selleks on tulu teenimine?

Mida teha, kui töötaja käitub pärast lahkumisavalduse andmist halvasti?

«Töötaja on esitanud avalduse korraliseks ülesütlemiseks etteteatamistähtajaga 30 kalendripäeva. Pärast avalduse esitamist on töötaja korduvalt jätnud täitmata oma tööülesanded, hilinenud tööle, lahkunud varem. Tööandja on töötajat mitmel korral hoiatatud sellise käitumise eest. Töötaja väidab, et tööandja ei saa midagi teha, omapoolselt töösuhet lõpetada, kuna töötajal on juba avaldus esitatud. Mida teha?»

Vastab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Kool.

Hoolimata töötaja esitatud avaldusest ja sellest, et töölepingu ülesütlemistähtaeg alles kulgeb, on tööandjal õigus töötaja isikust või käitumisest tuleneval mõjuval põhjusel tööleping erakorraliselt üles öelda. Tööandja ei pea taluma töötaja käitumist ainuüksi seetõttu, et töötaja on esitanud töölepingu ülesütlemisavalduse. Tööandja ei ole kohustatud ootama töötaja esitatud avalduses märgitud töölepingu lõppemise päeva, et töösuhe lõpetada.

Millise aja jooksul peaks tööandja antud juhul teatama ette töölepingu üles ütlemisest, sõltub töölepingu ülesütlemise mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle eeldatavast mõjust töösuhtele. Tööandja ei ole kohustatud töölepingu ülesütlemisest ette teatama kindlaks määratud aja. Seadusest tulenevalt teatatakse töötajale ette mõistliku aja jooksul pärast seda, kui tööandja sai teada või pidi teada saama asjaoludest, mille tõttu ei ole töösuhte jätkamine võimalik. Oluline on, et põhjus peab olema mõjuv ning rikkumine oluline.

Tööandja peab silmas pidama, et tema ülesütlemisavalduse alusel peab töösuhe lõppema enne, kui saabub töötaja avalduses märgitud töölepingu lõppemise kuupäev.

Viide originaalartiklile.


Probleem:

Töötaja käitub pärast lahkumisavalduse käitumist halvasti

Lahendus:

Tööandja ei pea taluma töötaja käitumist ainuüksi seetõttu, et töötaja on esitanud töölepingu ülesütlemisavalduse