Kas teadsite, et järgmisel aastal võib turvavööta sõitmine keskmiselt maksma minna 185 eurot ning kiiruse ületamise eest kuni 20 km/h viiks taskust trahvina keskmiselt 161 eurot?
Nende summade taga on valitsuse sellekevadine otsus, mille kohaselt tõstetakse väärteotrahvide päevamäärasid järgmisel aastal 2,5 korda ehk 4 eurolt 10 euroni. Valitsus põhjendas sedavõrd järsku tõusu vajadusega parandada seaduskuulekust.
Seega kirjutatigi riigieelarve projekti sisse muude tulude (nende alla käivad ka trahvid) kasv 8,7 protsendi ehk 12,8 miljoni euro võrra. Kuigi esmapilgul pole 12,8 miljonit eurot riigieelarve kontekstis teab mis suur summa, pole tegemist kaugeltki mitte peenrahaga. Võrdluseks: just sellise summa ulatuses kompenseeris riik tänavu eluasemelaenu intresside mahaarvamist.
Pingelisele eelarvele vihjab ka päevamäära sedavõrd järsk tõus. Valitus põhjendas seda asjaoluga, et viimati tõsteti trahvimäärasid kümme aastat tagasi.
Paraku oli 2005. aastal keskmine brutopalk 514 eurot, mis on praegusest keskmisest kuupalgast kaks korda madalam. Kui trahvi päevamäära suhe keskmisesse palka oleks sama nagu 2005 aastal, siis peaks keskmine palk olema järgmisel aastal Eestis 1286 eurot. Riigieelarve seletuskirja prognoosi kohaselt on aga 2016. aastal keskmine brutopalk 1096 eurot ja alles 2019. aastaks prognoosib rahandusministeerium 1297 euro suurust brutopalka.
R.K.Õigusbüroo juhatuse liige Reigo Kiisk ütles, et ühelt poolt võib trahviühiku suurenemisest aru saada, kuna kunagi kehtestatud trahviühiku suurus ei täida enam oma eesmärki.
“See aga ei tähenda seda, et väärteo eest vormistatud rahatrahv võiks olla suurem, kui mõne kuriteo eest määratud rahaline karistus,” ütles Kiisk, kelle hinnangul võiks ühe lahendusena olla rahatrahvi sidumine rikkuja igakuise sissetulekuga.
“Möödasõidunõuete rikkumise eest võib mootorsõidukijuhti karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, mis tähendab, et alates 1. jaanuarist 2016 võib sellise teo eest maksimaalseks karistuseks olla kuni 1000 euro suurune rahatrahv. Võrdlusena võiksin tuua 2. oktoobri 2015. aasta kohtuotsuse, kus isikut karistati kriminaalkorras mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahalise karistusega 120 päevamäära, s.o. 1200 eurot,” tõi Kiisk näite.
Kiisa sõnul pole ju süütegude võrreldavus proportsionaalselt tasakaalus. “Ühe puhul on tegemist kriminaalkaristusega, teise puhul väärteoga. Kriminaalkaristuse määrab kohtunik, väärteomenetluse puhul jäetakse kaalutlusõigus kohtuvälisele menetleja, kellel ei pruugi olla isegi õigusalast kõrgharidust. Siinkohal tekibki probleem proportsionaalsuses,” ütles ta.
Kui suureks trahvid lähevad?
Saamaks teada, kui suureks trahvid liikluses järgmisel aastal reaalselt lähevad, tuleks vaadata millised on praegu keskmised trahvimäärad.
Politsei- ja Piirivalveameti 2015. aasta üheksa esimese kuu statistika kohaselt olid liiklustrahvide keskmised määrad on järgmised:
§ 201 Mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt
223,61 € (lg 1)
588,36 € (lg 2 korduv rikkumine)
§ 224. Sõiduki juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades
258,68 € (lg 1 alkoholisisaldus 1 grammis veres 0,20–0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10–0,24 milligrammi)
689,77 € (lg 2 alkoholisisaldus 1 grammis veres 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25–0,74 milligrammi)
§ 227. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine
64,58 € (lg 1 suurima sõidukiiruse ületamine kuni 20 km/h)
139,65 € (lg 2 suurima sõidukiiruse ületamine kuni 21-40 km/h)
442,62 € (lg 3 suurima sõidukiiruse ületamine kuni 41-60 km/h)
825,18 € (lg 4 suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 km/h)
§ 239. Turvavarustuse nõuetekohaselt kinnitamata jätmine
73,88 € (lg 1)
194,54 € (lg 2 varem sama teo eest karistatud)
§ 259. Jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumine
18,73 € (lg 1)
100,35 € (lg 2 toime pandud joobeseisundis, tekitatud inimesele tervisekahjustus, tekitatud varaline kahju või liiklusoht)
Seega, kui korrutada need summad 2,5, saab aimu, kui suured summad tuleb järgmisel aastal liiklusrikkumiste eest välja käia.
Viide originaalartiklile.
Probleem:
Kuidas mõjutab ja mida muudab trahviühiku 2,5 kordne suurendamine?
Lahendus:
Trahviühiku sedavõrd suur muutmine võib muutuda ebaproportsionaalselt suureks võrreldes kriminaalkaristusetega.
